2023, Sevilla & Valencia

Öömaja on täna Exe Sevilla Macarena, kella kahest lubatakse külalisi juba tubadesse ja saame isegi veidi check-in järjekorras oodata. Oleme viiendal või kuuendal korrusel, päris äge vaade on jälle igas suunas. Kõrvalasuv Andaluusia paramendihoone saab varsti viiesaja aastaseks, nurgakivi pandi paika juba 1546 , siit ülevalt on veidi paremini näha ka haljastust (ja kaugel taustal olev Alamillo sild meenutab väga kunagist Silja Line' logo :-) Eelmise sajandi hõngu on jälle hotellis, tõeline äge retro. Personal veel sebib tubades ringi, põrandad tubades kuivavad. Huvitav, et endiselt on voodipeatsites alles telefonid - kas keegi neid kunagi kasutab ka? Võibolla siiski, kui on vaja tuppa tellida hommikusöök või pudel shampust. Igatahes sätime end mõnusalt sisse, jätame mittevajalikud asjad hotellituppa ja liigume jälle välja, valguse ja soojuse kätte jalutama. Väga metsikut programmi täna peal ei ole, rahulik kulgemine, aeg-ajalt põikame sisse mõnda huvitavamasse poodi või kohvikusse.....

  L, 11nov, reisi neljas päev.   Ja siit läheb reisi neljas päev! Tulemas on ilmselt "tavaline" kõndimispäev, plaan on jalgsi palju liikuda ja Sevilla olemust tunnetada. See on võimatu missioon kahe-kolme päevaga kohapeal olles, kuid midagi ikka. Reisiblogi kirjutan mõned kuud reisist hiljem, püüan lisada ka mõned fotod - üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna. Hotell Don Pacos katab hommikusöögilaua rikkalikult ja näljaseid ärkajaid on palju. Turistidegruppe juhatakse kärmelt ja valjuhäälselt. Võtame tunnikese, et rahulikult kõhud täis süüa. Hotellikatusel on avatud väike bassein, on ka hommikusi suplejaid :) Hästi rahulik ja vaikne hommik on, ilm on pilvealune ja sooja on 15c ringis. Vaated katuselt on samuti toredad, ajaloolised valged hooned ümberringi. Üldmulje on üsna kirjumirju, on väga kenasti kordatehtud majakesi, kuid samas ka kehvemas seisukorras hooneid. Väga kompaktselt on kõik paigutatud, mõne ruutmeetri peale mahub vajadusel väga palju. Moodsat linna ei hakka s...

Vahel on mõni päev selline, et lihtsalt jõuad väga palju ära teha. Nii ka kümnendal novembril Sevillas. Ju oli reisituhinat ja -energiat alguses lihtsalt niivõrd palju, et ühte päeva mahtuski väga palju. Igatahes oli üks peamisi eesmärke vaadata Sevillas autentset flamencoetendust. Valik on tegelikult päris korralik, luurame ka enne reisi põhjalikult, et missugusesse teatrisse etendust vaatama minna. Piletid on saadaval mitmel viisil, nii eelmüügist, internetist, kui ka kohapealt. Reeded ja laupäeval on tihti välja müüdud, eriti kui on turismihooaeg, või kui mingil muul põhjusel on linnas väga palju rahvast (nagu praegu, Latin Music Grammy raames). Piletid saime hommikul kätte ühest väikesest suveniiripoest. Teatro Flamenco Sevilla osutus valituks, kõrgeima hindega flamencomeistrid siinkandis. Pileteid althõlma ostma ei pidanud, oli küll reede, kuid vabamüügis oli hommikupoole veel mõned piletid saadaval. Etendus pidi algama kell seitse, meil oli peale Alcazari külastust aega veidi ül...

Real Alcazar. Kuninglik kindlus, kuninglik loss, palee, häärber - umbes nii võiks ta tõlkes kõlada. E-piletiga saame lõviväravatest sisse ja võtame aega, et rahulikult ringi vaadata. Alcazar'iga on nagu Alhambraga - ta lihtsalt tõmbab enda poole. Ja kui ta juba siin on, siis kindlasti tuleb sisse astuda. Sevillas on mõned väiksemaid sarnased kohad veel, kuid üks ja ainus Real Alcazar on magnet, mis taas inimesed üle maakera siiakanti kokku toob. Ligi tuhandeaastane ajalugu on siin igal ajal näha ja tunda. Araabia perekonnad joonestasid esimesed eskiisid kusagil aastatel 910 +,-, ja sealt edasi on hooneid nii juurde ehitatud, kui ka väga palju muudetud. Suuremad tööd ja peamise hoonestiku väljaehitamine jääb 12-13 sajandisse. Islamikalifaadid valitsesid Andaluusiat 13.sajandi keskpaigani, siis läks võim Kastiilia kuningate kätte, kes kujundasid hooned kristlike vaadete järgi ümber; hoonete põhiplaan siiski säilis. 1360 aastatel hakkas palee ümber kujundama Pedro I, palju kasutati Mu...