Sevilla VI - Plaza del Toros

Öömaja on täna Exe Sevilla Macarena, kella kahest lubatakse külalisi juba tubadesse ja saame isegi veidi check-in järjekorras oodata. Oleme viiendal või kuuendal korrusel, päris äge vaade on jälle igas suunas. Kõrvalasuv Andaluusia paramendihoone saab varsti viiesaja aastaseks, nurgakivi pandi paika juba 1546, siit ülevalt on veidi paremini näha ka haljastust (ja kaugel taustal olev Alamillo sild meenutab väga kunagist Silja Line' logo :-)

Eelmise sajandi hõngu on jälle hotellis, tõeline äge retro. Personal veel sebib tubades ringi, põrandad tubades kuivavad. Huvitav, et endiselt on voodipeatsites alles telefonid - kas keegi neid kunagi kasutab ka? Võibolla siiski, kui on vaja tuppa tellida hommikusöök või pudel shampust.

Igatahes sätime end mõnusalt sisse, jätame mittevajalikud asjad hotellituppa ja liigume jälle välja, valguse ja soojuse kätte jalutama. Väga metsikut programmi täna peal ei ole, rahulik kulgemine, aeg-ajalt põikame sisse mõnda huvitavamasse poodi või kohvikusse.. Kas pole äge silt? Miguel Vargas' flamencoteater:

Kella viie paiku jõuame härjavõitlusareeni juurde - Plaza de Toros. Kuna piletisaba on mõõdukas ja valget aega veel kusagil poolteist tundi, astume sisse uudistama.

Härjavõitlus on Hispaanlaste seas siiamaani au sees. The Culture Trip kirjutab, et Sevilla areen on vaat et kõige olulisem härjavõitlusareen Hispaanias. Kusagil 18saj. sai areen valmis ja tollest ajast on see ka aktiivselt kasutust leidnud.

Uurin hiljem, mis seis praegusel ajal härjavõitlusega on - ikka peetakse neid pidustusi, kuigi palju on selle vastu protestijaid, loomakaitsjad sooviksid ala üldse ära keelata ja mitmed vaidlused on pooleli ja kestnud mitu aastat.

Siseruumides algab väljapanek vanematest illustratsioonidest ja lõpeb peenelt viimistletud härjavõitluskostüümidega, mis vaid mõni aasta tagasi olid veel kasutusel. On ka üks päris elusuuruses härg topiseks tehtud ja külastajatele vaatamiseks välja pandud.

Astuda omal jalal areenil ringi on muidugi võimas. Praegu vaikivad tribüünid ja ühtegi härga kusagil vihaseks aetud ei ole. Huvitav kuidas aprilli kevadfestivali ajal on, kas üldse saab pileti? Või lennupileti, või hotellikoha..

Ühe sissepääsu vahetus läheduses leiame veel väikese toakese altariga. Väljas värava kõrval seisab kellegi kuulsa naismatadoori monument - daam hobusel ja puha. Plaza del Toros on nüüd oma silmaga nähtud, väljas hakkab hämarduma, jätkame siis linnajalutuskäiku.

Mida õhtupoole, seda rohkem rahvast ja liiklust. Vahepeal läheb müra nii valjuks, et rääkimise asemel tuleb röökida. On laupäev, elu käib, baarid ja lokaalid on rahvast lookas. Kella kaheksa paiku õhtul tuleb veel rohkem inimesi tänavale, avatakse baarid, tellitakse õlut ja veini ja lihtsalt aetakse tundide kaupa juttu.

Võtame ühest tänavatoidubaarist paar pitsalõiku ja kõrvalolevast kohvikust jäätist ja kohvi. Kõige parem cafe con leche sellel reisil senimaani, 7/10.

Öömajja tagasi jõuame kella üheksa paiku. Isegi õhtul on väljas väga soe, 19-20c. Kõnnitud on täna ~12km.