Sügis, oo, sügis.. mis kutsub jälle reisima.

Aasta on eelmisest reisist möödas ja seekord viivad teed taas Ibeeria poolsaarele.

Plaan on mõned päevad olla Sevillas, siis Xabias ja siis Valencias.

Reisijaid on seekord kaks, reisiformaat oleks rohkem jalgsi liikumine, samuti reisitempot mitte liiga kõrgeks ajada. Pigem vastupidi - nautida hetke, lasta päikesel nägu paitada, maitsta kohalikke maitseid :) sõnaga, aktiivselt puhata.

8.nov, 1.reisipäev 

Tahaks alustada postitust sõnadega "Hilja Novembris", kuid on alles kaheksas november, nii et mitte kuigi hilja. Seitse kraadi on sooja, mitte kuigi külm selle aja kohta. Muidugi pilkane pimedus ja arusaamatu kogus vihma käib igapäeva juurde nii kuu alguses kui ka lõpus. Just sellises sombuses-uduses-novembrilikus ilmas algab ka seekordne reis.. Lend väljub õhtul kell kaheksa ja oleme jaamas aegsasti kohal, et kõik kenasti laabuks. Kuna tramm praegu lennujaama ei sõida, läheme bolt-iga.. ühtegi sõna kohalikku keelt juht ei räägi (ingl k ka mitte), kuid tipptunnil liikleb nobedalt.

Lennujaam on vaikne ja hõre, turvakontroll läheb ülikiirelt. .. mõned aastad tagasi võidetud aasta parima jaama tiitel on igati õigustatud - lennujaam ilus ja kodune.

Lennuk on täis, väljub kümme minutit plaanitust hiljem, kuid saabub Itaaliasse mõne minuti plaanitust varem. Pikka pidu lennujaamas ei ole, kohe peale maandumist jalutame öömaja suunas. Õhk on kõiksugu tööstuslõhnu täis, alles kilomeetrike jaamast eemal kvaliteet paraneb. Igaljuhul on tore peale kolme istumisetundi jalgu liigutada, kõndimist on veidi üle poole tunni. Enne reisi ütlesin meie võõrustajale, et jõuame ca kl 22.45, kohal oleme 22.44 - kas saab veel täpsem olla? .. Seikleme läbi mitme värava, ukse ja trepi ja ongi aeg tänaseks õhtule jääda.. unelauluks (või -muinasjutuks) mängib kohalik Itaalia krimisari, hmm, kohalik Mõrvad Midsommeris :)